Enne keskusesse tulekut tegelesin ma viimased 15 aastat väga aktiivselt oma enesearenguga. Olin lugenud sadu raamatuid enesearengu ning vaimse kasvu vallas, seda kolmes keeles. Külastasin treeninguid, seminare, käisin Eesti ja välismaa parimate spetsialistide juures eravastuvõttudel. Sain Reiki initsieerimise jne… Jah, kahtlemata tulemused olid head, kuid hinges oli pidevalt tunne, et sellest ei piisa ja et kõige olulisem teadmine on alles ees. Ainult Kuldse Ajastu keskuses leidsin ma seda, mida olen nii kaua otsinud. Mari ei ole lihtsalt kõrgema astme treener, vaid Mari on parim vaimne teejuht: elutark, range, õiglane ning lõputult armastava südame ja kauni hingega! Võin 100% kindlusega öelda, et minu elus on toimunud kardinaalne transformatsioon kõigis kaheksas eluvaldkonnas, mida me antud protsessil läbime. Paranesid suhted kõikide ümbritsevate inimestega, tekkis side ja kaastunne, tuntavalt vähenes sisemine dialoog, muutus suhtumine rahasse, tekkis tänutunne, soovid täituvad palju kiiremini, ning palju-palju muud. Olen lõputult tänulik Marile ja Kuldse Ajastu meeskonnale selle tohutu panuse eest meie vaimsesse kasvu!

Sissetulek on mitmekordistunud. Füüsiline tervis on väga tugev. Ei mäleta, millal ma viimati haige olin. Talvel võib minu peale köhida, ma võin istuda tuuletõmbuse käes. Vahepeal täituvad soovid ja unistused kiiremini, kui ma jõuan nende peale mõelda. Ei ole enam mingeid mõttetuid takistusi, mis elu keerulisemaks teevad. Tõusis keskendumisvõime. Sünnivad aina põnevamad lahendused. Stressi olen sootuks unustanud. Uni on hea. Tekkis rõõm – selline, et hing laulab ja süda õitseb.

Tähtis on see, et ma saan olla aus iseendaga. Ma luban endal tundeid tunda. Ma olen väga tänulik, kui palju minust on väljunud läbielamata tundeid, pettumusi, valu ja solvumisi. Keskus aitas mul saada oma vanemate ja perekonnaga lähedasemaks.

Keskus on kindlasti aidanud mul parandada suhteid oma pojaga. Ma olen hakanud paremini oma pojast aru saama ning märkama seda, kuidas ma ise temaga käitun. Näiteks 5 aastat tagasi ei oleks ma kindlasti olnud suuteline poja käest andeks paluda pärast seda, kui mul mingi vihapurse toimus. Ma ei oleks selle peale mõelnudki, sest olen ju isa ja tema on poeg.

Nüüd ma näen seda, et minu poeg ei ole tekkinud „kosmosest” – ta on minu ja oma ema peegelpilt. Mul on tema kui isiksuse vastu suurem lugupidamine, ma võtan teda rohkem vastu kui võrdset. Ta on praegu paras pubekas, kuid me saame kohati paremini läbi, kui siis, kui ta oli väike.

Kuna see pakkus mulle huvi, siis ma otustasin hakata külastama Kuldne Ajastu Eesti keskust. Sellest peale on minu elu kardinaalselt muutunud. Ma tulin kuue kuuga välja 7 aastat kestnud depressioonist, millesse langesin pärast vanemate surma. Ma jätsin maha suitsetamise, alkoholi- ja kohvijoomise. Alustasin uuesti kooliteed. Mul on tekkinud visioon ja siht. Ma tunnen elust rõõmu ning naudin seda. 

Ma enda kohta väga palju ei oskagi öelda, sest neid vanu asju mis ära läinud on lihtsalt ei mäleta enam. Aga kõrvalt teisi inimesi vaadates on muutused silmnähtavad – kasvõi nende kahe viimase 1-päevase ürituse vahel. Üks naine, kes meiega koos lõunalauas istus esimesel üritusel nägi välja tookord umbes nagu keskmist eestlast ette kujutatakse – pigem morni ilmega, ei naerata jne. Nüüd kuu aega hiljem oli nagu teine inimene, lausa säras. Ja selliseid muutusi olen ma nüüd juba palju näinud.

Tegelikult mul enda osas on vist ka midagi sarnast. Varem ma võisin mingi viha või solvumisega päevi või lausa nädalaid ringi käia, nüüd on need aga tavaliselt poole tunniga läinud. Palju kergem on, kui ei pea sellist koormat kaasas tassima.

Ma kannatasin kakskümmend aastat ärevushäirete ja paanikahoogude all. Elasin ainult tablettide toel – hommikul rahustid, õhtul uinutid, vahepeal depressiooniravimi kuurid. Mitte miski ei aidanud. Pärast üht kursust lakkasid mu paanikahood päevapealt ega ole siiani tagasi tulnud. Sellest on nüüd möödas kaheksa paanikavaba (ja tabletivaba) aastat.

Ma olen tihti lihtsalt õnnelik. Täitsa niisama, ilma põhjuseta. Mul on hea olla.

Olen käinud oma enesearengu teel pika maa ja lõpuks, kui jõudsin Kuldne Ajastu Eesti keskusesse, hakkasid minu elus toimuma reaalsed muutused. Ma sain lõpuks päriselt ka kokku iseendaga. Hakkasin mõistma neid valesid, mida endale räägin, ja nägema neid maske, mida kannan. Läbi nende protsesside olen nüüd paremas ühenduses iseendaga ja usaldan elu.

Mul on väga keerulised suhted emaga, me pole rääkinud juba mitu aastat. Pärast protsessi, ema helistas mulle ja ütles, et ta armastab mind. Viimati kuulsin ma neid sõnu lapsepõlves. See on imede ime!

Minu suhted lastega on oluliselt muutunud. Meil üleüldse tekkisid suhted.

Tunnen, et valu, mida ma üritasin peita, hakkab nüüd väljuma ja iga päevaga on lihtsam elada. Mul on kõrgharidus, ma olen insener, kuid teatud asjaolude tõttu pidin töötama lihttöölisena. Nüüd ma avastasin, et tegelikult on kõik takistused minus endas ja tegelikult on kõik võimalik. Ma käisin umbes 10 korda keskuses ja paar päeva tagasi pakuti mulle uut huvitavat tööd. Ma olen väga tänulik, ma saan hingata.