Kas oled kunagi mõelnud, miks maailmas on nii väike protsent üliedukaid inimesi? Miks näeme nii palju õnnetuid, elust väsinud mehi ja naisi, kes elavad oma probleemide küüsis ja näevad igat päeva depressiivses valguses? Ometigi on ju teatud hulk inimesi, kes saavutavad märkimisväärset edu oma suhetes, karjääris, emotsionaalses seisundis või tervises. Inimesed, keda peame eeskujudeks või kadestame, keda armastame või vihkame, sest need inimesed näitavad meile, et elu, mida tahame elada, on võimalik. Et unistus on reaalne.
Suur osa inimkonnast elab illusioonis, et edukas ja õnnelik olemine on mingisugune privileeg, mida saab nautida vaid piiratud eliit, ning kõik teised on määratud keskpärasusele. Seda saadab tihti vaikne arusaam, et elu, kas pakub sulle seda, mida sa soovid, või ei paku. Ning sina oled justkui passiivne kuju selles asetleidvate sündmuste keerises. Paljud meist elavad n-ö “juhuslikku elu” – elu, milles toimub palju sündmusi, mille üle ei ole mingit võimu.
Võib-olla tahad sinagi, et vanemad, abikaasa, lapsed, maailma majandus, haridussüsteem, riik ja valitsus, kolleegid ja kõikvõimalikud sündmused Eesti ilmani välja oleksid paremad. Väga tihti me proovime manipuleerida ja muuta teisi, kuid selle tulemusena rikume suhteid, jääme ilma võimalustest. Me pole rahul ei kuuma ega külma ilmaga ning seetõttu kannatame praktiliselt iga päev. Kui naabrid kuulavad igal õhtul, sinu ähvardustele vaatamata, seina taga häirivat tümpsu, siis mis jääb üle? Mis jääb üle, kui elu peale solvuda?
Kui sina oled vaene, aga keegi on rikas, siis mis jääb üle, kui elu peale solvuda? Või solvuda näiteks riigi või tööandja peale? Või solvuda näiteks oma vanemate või õpetajate peale, kes ei andnud sulle edasi vastavaid teadmisi, kuidas elus hakkama saada? Kui sinu lähedased ei käitu ega tee seda, mida sina tahad, siis mis jääb üle, kui nende kõikide peale solvuda? Kui elu iseeneslikult ei paku muinasjutulisi suhteid, üleöö rikkaks saamist, suurepärast keha ilma igasuguste pingutusteta, siis solvumine aitab alati panna probleemile rasvase punkti.
Olukordadele, mis meile ei meeldi, kõige tavapärasem ja kergem reaktsioon on solvumine ning süüdistamine. Kuigi solvumine on kõigest mõistuse mäng, on see on mäng, mis viib hukatuseni. Selline reaktsioon elus ettetulevatele raskustele on ka põhjus, miks maailmas on vaid nii väike protsent üliedukaid inimesi.
Kui on olemas üks asi, mida inimene peaks kindlasti elu jooksul ära õppima, kuid millest hetkel veel ühiskond ei karju, siis see on fakt, et sina lood ise oma elu. Sa lood ise oma rõõmu ja lood ise oma kannatusi. Ning sa lood oma elus seda, millel hoiad tähelepanu. Kui sa tõepoolest teadvustad seda, siis sa oled kõigeks võimeline. Konkurents, kadedus ja solvumine kaob, kui sa õpid oma elu teadlikult looma.
Aastaid tagasi tehtud uuring hämmastas teadusmaailma avastusega, et meie mõttetöö muudab meie füüsilist keha. Uuringust võtsid osa kolm gruppi inimesi, kellest esimene ei muutnud nädala jooksul oma elustiilis midagi. Teine grupp treenis kolm korda nädalas ning kolmas grupp mõtles kolm korda nädalas treenimisest. Esimesel grupil, kes midagi oma rutiinis ei muutnud, ei tuvastatud ka mingeid füüsilisi muudatusi. Teine grupp, kes tegeles aktiivse treeninguga, kasvas nädalaga füüsiliselt tugevamaks. Ning kolmas grupp, kes midagi väiliselt ei teinud, ent mõtlesid treenimise peale, kasvasid nädalaga praktiliselt sama tugevateks kui teine grupp (24%). Kuidas? Sinu mõtted loovad sinu elu. See, millel sa oma peas hoiad tähelepanu, saab sinu igapäevaseks reaalsuseks.
Inimelud on puntras seetõttu, et solvudes ja teisi süüdistades keskendub mõistus probleemile. Iga kord, kui sa kedagi süüdistad, satud sa sisemiselt tupikusse ning mängid häirivat stsenaariumi oma peas läbi uuesti ja uuesti, mõtled jubedaid mõtteid ning esimesel võimalusel valad välja oma ärritust ettejuhtuva persooni peal (tavaliselt on nendeks abikaasa või lapsed). Tulles tagasi mõttetööd puudutava uuringu juurde, tuleb rõhutada seda, et sa lood oma elus seda, millel hoiad oma tähelepanu. Probleemidel keskendumine loob uusi probleeme. Kui sa solvud oma naabri peale ning jääd selle peale mõtlema – sellega sa lood oma homset päeva. Kui sa oled 20 aastat solvunud oma vanemate peale, ei ole sugugi imestamisväärne, et suhted praktiliselt kõikide teiste inimestega ei kujune välja just meeldival, konfliktivabal moel.
On võimalik viibida kõrges teadvuse seisundis, mille puhul sa koged sisemist emotsionaalset tasakaalu, ning selles kaunis seisundis lood automaatselt enda jaoks veel imelisema homse. Kui aga hetkel ei ole elus kõik sugugi suhkrune, siis on olemas üks küsimus, mis viib su välja solvumise ja süüdistamise suletud ringist ning see on küsimus, mida sa pead esitama iseendale.
1-3% üliedukatest on need inimesed, kes otsivad elu väljakutsetele lahendust. Kui natukene süveneda elus kaugele jõudnud isikute elulugudesse, siis igast loost leiame teatud raskusi ja probleeme, mida tuli ületada selleks, et eduni jõuda. Ent selle asemel, et raskel hetkel elu peale solvuda, esitasid nad, kas teadlikult või mitte, küsimuse: “Mida saan mina teha, et lahendada tekkinud olukorda?” Selleks, et lõpetada solvumine, süüdistamine ning luua enda jaoks ekstraordinaarne elu, küsi endalt – mida sa saad sina teha, et elada parema tervise juures, olla edukam ja rikkam ning luua paremaid suhteid teistega? Kui, puutudes edaspidi kokku keeruliste situatsioonidega, suudad sa teadlikult pöörata oma tähelepanu lahenduse otsimisele, sa seda kindlasti leiad. Samuti kujundad sa ajapikku ümber seda laastavat solvumise harjumust isiklikuks jõuks ületada takistused ning olla nende kolme protsendi hulgas.
© MTÜ Ühtsuse Keskus
Autor: Carolina Daineka
Foto: vladtime.ru
